Tere, Eesti esimene roheline blogi!

jaanuar 2, 2008 at 8:54 e.l. 15 kommentaari

Kes veel märganud ei ole, siis Eesti esimene tõsine keskkonnablogi on sündinud. Nimelt esimene tõsine. Sest niisama rohelist juttu on ju siin ja seal aetud, aga see on ikka muu jutu vahel ja enamasti ka väga emo värk. 

Erik Puura pakub läbinisti keskkonnateemat, sealjuures huvitavalt, asjalikult ja ilma igasuguste üliemotsionaalsete hirmulugudeta. Ta ei püüagi meid veenda, et homme läheme kõik hukka ja taevas kukub alla, ega ka, et me päästame riidekotiga poes käies terve maailma.

Saab hoopis ausa ülevaate säästupirnide plussidest- ja miinustest, amalgaamplommide ohutusest või ohtlikkusest. Võib lugeda, kas saab elada Päikeseta või kuidas evakueerida koera 

Olen sellist arukat ja tervemõistuslikku keskkonnajuttu Eesti mõtteruumis kaua oodanud. Rõõm, et see nüüd blogosfääris olemas on. 

Eks tutvuge ise.

Entry filed under: nõiamoor soovitab, sotsiaalne närv.

Raamat – mõttetu luksusese? Mees, siga ja kärbeste seks

15 kommentaari Add your own

  • 1. toivo  |  jaanuar 2, 2008, 12:34 p.l.

    muig, su blogipostituses on palju emotsionaalseid, kuid katteta väiteid. “esimene”, “tõsine”, “keskkonna”

    Vasta
  • 2. Kati  |  jaanuar 2, 2008, 12:38 p.l.

    no ma ei tea, keskkonna on ta igatahes. tõsine nagu oleks ka. esimese üle võib vaielda muidugi.

    Vasta
  • 3. pilleriin  |  jaanuar 2, 2008, 12:40 p.l.

    toivo, ära nori 🙂

    mina avastasin selle blogi ka pea selle sündimise päeval ja jälgin huviga. minu miinus, et veel linkinud pole :O

    Vasta
  • 4. Kati  |  jaanuar 2, 2008, 12:51 p.l.

    tähendab, sry, toivo,

    võibla on sinu blogi teoreetiliselt esimene. samas, mulle on see pigem poliitilise kui keskkonnateemalise mulje jätnud, nii üldplaanis.

    Vasta
  • 5. Larko  |  jaanuar 2, 2008, 1:47 p.l.

    Nii, mis asi on roheline? Mis mõtes roheline? Kuidas seda igaüks mõista tahab?

    Mis asi on blogi? Kas blogi on roheline või on ta punane? Või hoopis punarohekas või sootuks rohepunakas? Mõnedel lähevad need kaks värvi sassi, nii bioloogilistel kui ka poliitilistel põhjustel.

    Milline oli esimene? Näiteks Roheline Värav, kus mul oli rõõm kaasa teha, oli vähemalt üks esimestest. Teda küll blogiks ei hüütud, ent oli seal kommenteerimise võimalus ja RSS-voog olemas, seega justkui tehniliselt oleks blogi määratlusele vastanud. Ent teda me blogiks ei hüüa miskipärast.

    Kui lubatakse veidi teemast kõrvale kalduda, siis meeldivad mulle üldiselt vikerkaarevärvilised asjad, mille juures ei pruugi toonidest ja teistest tülikatest üksikasjadest suurt numbri teha. Teinekord võib isegi gootiline süsimust rohelise pähe tuult tiibadesse saada.

    Vasta
  • 6. Kati  |  jaanuar 2, 2008, 1:54 p.l.

    nojah, roheline värav nimetas end ise portaaliks.
    ja ma üldiselt pooldan seda, et asju nimetatagu eeskätt nii, nagu asja tegijad seda ise nimetavad.

    see on see, miks mulle ei meeldi, kui öeldakse, et ntx barokk oli camp. muhvigi ta oli, kui nad ise seda sõna ei teadnud ega saanudki teada.

    pealegi ajalehtede võrguväljaandeid me ju üldiselt blogideks ei kutsu.

    seda küll, et sõnaga roheline kaasneb ka suur annus poliitilist maiku. kusjuures meil ja mujal ilmas kipub see maik veel erinev olema.

    aga puura ei paista eriti poliitiline. see mulle isiklikult meeldib.

    ehk on siis tõesti täpsem öelda tal on esimene tõsine keskkonnablogi (eeldusel, et RV jääb portaaliks).

    Vasta
  • 7. Larko  |  jaanuar 2, 2008, 2:01 p.l.

    No sittagi pole portaal! Portaalis on kasutajate loodud sisul keskne osa, seda meil aga Väravas üldse ei olnud. Kuid eks tol ajal web 2.0. ajastu mõisted olidki üldiselt sassis nii et enamus inimestest neid kasutades ei olnud kursis, millest ise rääkisid.

    Värava puhul mulle tundub, et tema formaat oli veidi oma ajastust eespool. Kui see täna värskelt käivitataks, oleks sootuks suuremat edu ennustada. Muidugi kaalub siin vastu asjaolu, et rohelistest on vahepeal partei saanud. Sellistes tingimustes näiteks mina kaasa teha ei saaks, sest südametunnistus mulle parteilist tööd ei luba.

    Vasta
  • 8. Kati  |  jaanuar 2, 2008, 2:07 p.l.

    eh, võib ju muidugi veel teoretiseerida, kas RV-l oli palju rohkem lugejaid kui tegijaid. äkki tegidki peamised kasutajad sisu ka 🙂

    kuigi, nii hull ehk asi ikka polnud.

    tegelikult peaks ju parteivaba keskkonnaajakirjandus eestis ikka veel võimalik olema. teles vähemalt on, sest “tasakaal” ega “osoon” pole parteilised. iseasi, et kirjasõnas (ei veebis, ei paberil) seda suurt pole.

    Vasta
  • 9. Larko  |  jaanuar 2, 2008, 2:13 p.l.

    Noh, kommentaaride järgi otsustades oli ikka lugejaid ka. Minul pole küll statistikat selle kohta aga Henri käest ehk saaks andmeid, mis mu kõhutunnet kinnitaksid.

    Avalik-õiguslik eetrimeedia on enamasti parteide mõjust vaba (toimetatud materjali sisu poolest, mitte aga oma rahastatavuse). Ent see enam ajaveebinduse alla mitte kuidagi ei liigitu, millest siin algselt jutt käis.

    Vasta
  • 10. huvilinõ  |  jaanuar 2, 2008, 2:21 p.l.

    Kuule Larko, sul on nii tark jutt, et võtab pea ringi käima.
    Aga olen ise ka seda ökoblogi lugenud ja natsa targemaks saanud.

    Vasta
  • 11. Kati  |  jaanuar 2, 2008, 2:30 p.l.

    larko,
    seda küll, et ei liigitu blogide alla.
    (täpsustava vahemärkusena, “tasakaal” ei liigitu enam ka kuidagi avalik-õigusliku eetri alla, KIK-i rahastatava asja küll).

    aga ma tõin nad lihtsalt näiteks, kui võimaluse teha mitteparteilist keskkonaajakirajndust.

    tegelikult, RV ei peaks praegu enam otse parteilaste käes olema (parteilased panid ju omalt poolt poe kinni), kuigi, ega ma täpselt ei tea ka, mis suhe tegelikult on praegusel väljaandjal parteiga.

    Vasta
  • 12. Larko  |  jaanuar 2, 2008, 2:43 p.l.

    Huvilinõ, minu pea käib omakorda see eest ringi, et täna sai ka käesolev aastanumber sisse pühitset nagu kord ja kohus. 🙂 Targmeaks saada on uhke ja hää. Seda tuleb igal võimalusel eelistada. 😉

    Vasta
  • 13. erikpuura  |  jaanuar 2, 2008, 5:00 p.l.

    Aitäh heade sõnade eest. Õpetan igal kevadel tudengitele keskkonnageoloogiat, kus enamus blogis käsitletavaid teemasid ka jutuks tuleb.

    Püüan igal aastal midagi uut leida, näiteks üle-eelmisel aastal käivitasin veebipõhise õppe ja eelmisel aastal lasin kõik loengud videosse võtta. Selleks kevadeks otsustasin, et mis mõte on teha kinnist veebipõhist õpetamist 120 tudengile, kui samad teemad ka laiemalt huvi pakuvad.

    Kartsin, et keskkonna-temaatika on Eesti ühiskonnas suht ära vajunud. Aga ei ole! Kõik sõltub sellest, kuidas teemasid lahti mängida. Täna on juba üle 600 lugeja, muidugi suures osas tänu sellele nõia teemajale…

    Teine põhjus on selles, et Eesti meedia otsib esikaaneuudiseid ning uudis peab olema kas must või valge. Sageli on ka minu kommentaaridest ajakirjanike poolt välja võetud just sellised laused, mis asja kas üliheana või ülivlletsana näitavad. Ja ka teadlased mängivad sageli mängu kaasa – kui kogu gaasitoru gaas korraga plahvatab, siis… Üks näide oli põhjavee radioaktiivsusega, millest tehti suur mull, aga minu kommentaar selle kohta, et suitsetades on vähirisk 1000 korda suurem kui kolm korda radioaktiivsuse efektiivdoosi suhtes ülenormatiivset vett juues, jäeti kontekstist välja, sest muidu ei oleks ilmselt tundunud esikaaneuudisena…

    Blogis pole esikaaneuudist vaja teha, see on blogimise pluss.

    Vasta
  • 14. Oop  |  jaanuar 3, 2008, 2:23 e.l.

    “tegelikult peaks ju parteivaba keskkonnaajakirjandus eestis ikka veel võimalik olema. teles vähemalt on, sest “tasakaal” ega “osoon” pole parteilised. iseasi, et kirjasõnas (ei veebis, ei paberil) seda suurt pole.”
    No ja misasi see Eesti Loodus siis on? Sotside häälekandja või? Ja egas ta ainuke omasugune ole, kõigest suurim ja vanim ja tähtsaim.

    Mina ytleks kyll vastupidi: Eestis on igavene p…täis rohelist ajakirjandust, aga mitte yks kiben poliitilist. Pole sellist väljaannet, mis analyysiks ja selgitaks rohelise ideoloogia voole ja mõisteid, räägiks muuilma roheliste parteide tegemistest või kas või edastaks korralikult Europarlamendis toimuvaid rohelisi arutelusid. Keskkonnaprobleemidestki rääkides ei kajastata tavaliselt nende poliitilist poolt, vaid välisuudistes tuleb vahel harva ette, Putini gaasitoruga seoses näiteks. Ja see trygib ka ise tuppa.

    Võib-olla õnnestub ajapikku yks selline leht teha. Mitte konkreetse partei vaateid esindav, vaid rohelise kogukonna poliitilist ja apoliitilist osa siduv. Näis. Aga selleni on veel urrima pikk maa.

    Vasta
  • 15. rohi.ee/lobisevad » Blog Archive » roheline-jaanuar  |  veebruar 1, 2008, 9:04 p.l.

    […] Esimesest rohelisest blogist noiaelu.wordpress.com… […]

    Vasta

Leave a reply to Kati Tühista vastus

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Kalender

jaanuar 2008
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031