Mina olengi kole feminist. Palka tahan. Väljategemist jälestan.

august 6, 2007 at 3:38 p.l. 36 kommentaari

Niisiis, mina olengi üks neid koledaid kolle, kes ennast feministiks kutsub. Aga, et mõiste „feminism“ on veniv kui kummipael ja kirju kui külakoer, siis tehkem kohe alguses selgeks, mis sealt on minu jaoks oluline.

Esiteks, et tuleb teha vahet bioloogilisel sool ja soorollil kui sotsiaalsel konstruktsioonil. Ehk siis „mehelikkus“ ja „naiselikkus“ on lihtsalt ühiskondlikud kokkulepped või müüdid või eelarvamused, millel ei ole tegelikult mingit pistmist sellega, milline on kellegi bioloogiline sugu. Lühidalt, see et sul on tissid ja emakas, ei tähenda üldse midagi muud kui lihtsalt seda, et need sul on. Sellest ei sõltu sinu võimekus, huvid, karjäär ega muu ühiskondlik toimetamine.

Teiseks, inimesi peab, sõltumata soost, kohtlema võrdselt nii kodanike kui töötajatena.

Ja nüüd arvake kolm korda, kas ma vaidlen praegu Nirtiga? Õige vastus on: „Mõistagi.“

Nirti: „Kui sa eeldad, et mees sulle igal õhtul baaris kokteile välja teeb ja asju kingib ja sinu eest maksab teatripiletid ja kinopiletid, siis ei maksa kräunuda, et mees sust 2000 eeku rohkem palka saab samal ametikohal – ta on mees, tal on rohkem rahalisi kohustusi ja ta vajab seda raha rohkem, kui sina. Ja kui sa nõuad, et palgad oleksid võrdsed, siis hakka ka ise enda eest maksma, sa ahne tõuk.“

Kõigepealt, palka makstakse ikka töötajale selle töö eest, mida ta teeb, mitte selle eest, kas kellegi arvates on tal rohkem või vähem raha vaja.

Teiseks, ma ei eelda, et mulle välja tehakse. Ma jälestan mehi, kel on väljategemiskompleks. Neid nõmedaid isatsevaid jobukakke, kes isegi ei küsi, kas teeme arve pooleks, vaid võtavad oma täistopitud rahakoti välja ja kukuvad su eest maksma nagu oleksid sa lits või alaealine. Vabandage, kumbagi ma ei ole. Ja kui ma kord tulen kõrtsi, kinno, kontserdile, siis mul eeldatavalt on selleks ka raha.

See ei tähenda, et mu sõbrad, sõltumata soost, ei võiks mulle vahel õlleringi välja teha. See on teine lugu ja selle ma teen neile järgmise ringiga tagasi.

See ei tähenda, et mulle ei meeldiks, kui mu eest hoolitsetakse. Meeldib küll. Aga hoolistus on midagi hoopis muud, kui rahakotiga vastu silmi lajatamine. See on pigem tass teed väsimusega, soe kampsun külmaga, pikk pai iga ilmaga jms.

Nirti: „Ja muide, kui sa oled nii taff mutt, et ei nõua endale väljategemist ja saad kõigega ise hakkama, siis on suur tõenäosus, et sa oled piisavalt taff mutt, et endale ka võrdne palk välja nõuda ja tõenäoliselt sa leiad, et see ebavõrdsete palkade teema on mingi nannipunnide ja tibide pläma.„

Mulle tundub, et mina konkreetselt ei saa tõesti tillukese palganumbri üle nutta. Aga mind ajab urisema ja maad kraapima see tüüpiline eestlase suhtumine, et oluline on ainult, mida mina ja mu sõbrad tahame ja saame, ülejäänud kerigu kuradile.

Muide, kord teatas üks tädi: „Aga mina ei tahagi ju kostüüm seljas riigikogus kõnesid pidada. No miks siis see feministide kisa.“ Siis ma küll mõtlesin, et ups!, mina ka ei taha igasugu töid teha, näiteks müüjaks või trammijuhiks või lasteaiakasvatajaks ei taha kohe üldse saada. * Kas keelaks siis ehk naistele (või inimestele üldse?) need ametid ära, sest kui minu järgi vaadata, pole neid ju vaja?

Ma siiski arvan, et inimestel, peale minu on ka eluõigus, isegi kui nad tahavad minust erinevaid asju. Ja veel tikun ma uskuma, et mõni asi, seal hulgas ka võrdne kohtlemine, on põhimõtteküsimus, mille eest tuleb seista sõltumata sellest, kuidas parasjagu mind ennast koheldakse. Jajah, ma saan aru küll, et on väga kole, kui sul on veel kolmekümneneljandal eluaastal mõned põhimõtted, aga andestage, palun, siinkohal mu infantiilsus. (:

Sellest, et naised võiks vabalt sõjaväkke saata, olen ma kord juba kirjutanud.

 

Et riiki võiks meil natuke rohkem olla, olen mitut puhku öelnud. Makse, muide, maksan korralikult ja trammis ostan pileti, miska arvan, et väga halb kodanik ma just pole. Vähemalt mitte halvem kui nii mõnedki meeskodanikud.

Ja üldse, naine (siinkohal nii üldiselt, mitte Nirti isiklikult, eks ole), kui sa ütled, et feminism on päh! ja nõme ja võrdseid õigusi pole vaja, siis ära mine valima, ära mine tööle, ära unistagi oma varast, abiellu süütult, kõige parem, mehega, kelle vanemad sulle valivad, ära mõtlegi rasestumisvastastest vahenditest. Ahjaa, ja ära unista isegi mitte autojuhtimisest või süütukesest sporditegemisest, rääkimata sellest, et sa võiksid olla kas või arst või õpetaja. Teadlasest ja poliitikust me ei räägi nii kui nii.

 

Ah, mis ikka, eks üks jõulujutlus sai ju ka kord peetud sel teemal.

Nüüd olen ma igatahes virisenud küll. Mis muud kui tõstan siis jala üle põlve ja ei liiguta lillegi, sest, ausaltöelda, on mul praegu ju puhkus. (:
_____

* Tõele au andes, ega minagi sinna riigikokku taha.

Advertisements

Entry filed under: feministi nurgake, sotsiaalne närv.

Eile olin ma neljateistaastane. Jälle. Täna on söömaklubiaeg. Head isu!

36 kommentaari Add your own

  • 1. Nirti  |  august 6, 2007, 4:17 p.l.

    Võrdseid õiguseid on loomulikult vaja, aga sa vist ei pööranud erilist tähelepanu sellele, mida ma täpsemalt kirjutasin, sest siis sa oleksid märganud, et ma kirjutasin sisuliselt sedasama, mida sina, aga irvitasin selle üle, et naised nõuavad võrdseid õiguseid vaid seal, kus neile kasulik on.

    Meeste võrdsetele õigustele ei mõtle üldjuhul ükski räuskav feminist-võrdõiguslane.

    Aga see minu mõttest mittearusaamise kamm on nii levinud, et ma ei viitsi haigutadagi selle peale, täielik tülpimus on ja tahaks hoopis kisendades päikeseloojangusse joosta.

    Ja need naised, kes ise nõuavad enda arvete maksmist ja ei eelda, et neile välja käristatakse – no vaata, need on nii tafid mutid, et neile ei julge keegi selle eest vähem maksta, et ta naine on. Vähem makstakse sellistele huinamuinadele, kes eeldavad, et neile kõik kandikul kätte tuuakse ja nemad ise ei pea midagi tarka tegema (ntx oma suukest ülemuse ees avama või millegagi oma kasulikkust tõestama)

    Mida ma põlgan on selline “feminist”, kes räuskab vabal ajal ja sõprade ringis, et mehed on mõttetud, siis läheb mingi mõttetusega välja, eeldab, et talle välja käristatakse & siis teatab kuskil foorumis, et aga mehe ülesanne ongi peret toita, tema palk jääb loomulikult tema isiklikult taskurahaks.

    Ja selliseid naisi on ikka SITAKS.

    Vasta
  • 2. Kati  |  august 6, 2007, 6:06 p.l.

    eh, eks ma sain ikka nüüd aru ka, et sa irvitasid (täitsa nauditavalt, kusjuures).

    ja ega ma sedasorti tibudest ka midagi ei arva. iseasi, et minumeelest neist enamik ei nimeta end eriti feministideks, vaid piirduvad niisama mulaga teemal mehed on värjad.

    paraku väidavad paljud sedagi, et feminism ongi selliste tibide leiutis. ja üldse on kõik need argumendid, et mehel ongi rohkem raha vaja ja naised, te ju tahate välja tegemist ja ülal pidamist ja onju te ei läheks sõjaväkke jne, ka hästi levinud meesšovinismi põhjendamiseks. kohe päris tõsiselt.

    noh selle pärast siis peasb mõni valvefemmar ikka ka vahest rääkima, et päris nii ka pole.

    ja sina andsid mulle praegu väga hea põhjuse rääkida. 🙂

    Vasta
  • 3. otsija  |  august 6, 2007, 7:05 p.l.

    Mehel on rohkem raha vaja? Huvitav, millest mõnedel selline arvamus?

    Vasta
  • 4. otsija  |  august 6, 2007, 7:12 p.l.

    Aga tegelikult… aga tegelikult mulle teinekord täitsa meeldib, kui mees ütleb armsasti: pane oma rahakott ära! Ja maksab ise. Eriti kui ta ise on mu välja kutsunud.

    Vasta
  • 5. Nirti  |  august 6, 2007, 7:15 p.l.

    Mehel on rohkem raha vaja sellepärast, et mõnel on arvamus, et mees ongi kõndiv rahakott.

    Vasta
  • 6. priitp  |  august 6, 2007, 7:16 p.l.

    Häbi õelda, aga mul on komme aeg-ajalt sõpradele välja teha. Peaks vist küsitluse korraldama, et kelle hinge olen seeläbi sügavaid haavu löönud 😉

    Vasta
  • 7. otsija  |  august 6, 2007, 7:43 p.l.

    Mõned mehed ise arvavad hoopis, et nad PEAVAD olema kõndivad rahakotid, muidu nad justkui pole mehed.

    Vasta
  • 8. marta  |  august 6, 2007, 8:01 p.l.

    ma mõtlen, et kui me võtame ühe tõsise isase, kes arvab, et ülim mehelikkus on naise eest maksta ja siis ühe tibi, kes arvab, et jube lahe on, kui mees maksab ja nad läheksid koos sööma ja mees maksaks ja naine laseks sel sündida ja nad ise oleksid jube rahul, ja lisaks siia pildile veel ühe feministi ja ühe šovinisti, kes karjuvad võidu et “küll on ikka vale ja nõme jne – no vaadake neid ometi!” – siis mind häiriksid ainult kaks viimast tegelast…

    Vasta
  • 9. ahaa  |  august 6, 2007, 8:12 p.l.

    tegelt olen ma nõiamooriga jälle üsna päri
    v.a. see, et sõjaväkke ma ei läheks ja muarust on see täiega nõme. okupatsioon on muidugi ka nõme… khmm

    väljategemist ei eelda, maksta jaksan ise… aga vahel on ok, kui mulle välja tehakse. vahel jälle pole üldse – ilmselt oleneb sellest, kes teeb ja mis tunde see hetkel tekitab

    Vasta
  • 10. Oudekki  |  august 6, 2007, 10:03 p.l.

    Ma olen Martaga nõus – aga just selle hetkeni, kui ühiskonnas on võimalik, et kõrvallauas istuvad mehine mees ja tõeline tibi ja maksmine on vastupidine või igaüks maksab enda eest – ehk sugu ei puutu ühiskondlikus käitumises kohustuslikult asjasse.

    Vasta
  • 11. luize  |  august 7, 2007, 4:19 e.l.

    Võib väita ka, et justnimelt need, kes taotlevad sugude võrdsust, tihtipeale selle vahe just esile toovadki. Juhtides tähelepanu probleemile, kus seda tegelikult pole. Ehk siis marta räägib aiast, oudekki sinna juurde aga aiaaugust.
    Pealegi, ega feminism pole eile sündinud, vaevalt selle nö juurutajad aga sihukesi nüansse mis tänapäeval, silmas pidasid. Mured olid tõsisemad hoopis, arvan ma, kas mitte kõrgharidus, valimisõigus, nipet-näpet muud tänapäeval naiste jaoks enesestmõistetavat polnud põhiteema? Täna me räägime, kas mees võib naisele välja teha.
    Mudugi, ka minus tõstis eile pead naisõiguslane, kui kaks erinevat meest kahtlesid kahe erineva naise mööbliviimistluse alases võimekuses. “Ta on ju naine!” ei ole piisav põhjendus ja siin ma saan ka aru, milles see vahetegemine seisneb.
    Ja hiljuti ütles üks mees, et suuresti on need nunnud-naiivsed feministid sellite veendumuste kandjad teise kokteili lõpuni. Miks siis mina, tark ja iseseisev naine, peaksin neid tõsiselt võtma või neile takka kiitma.

    Vasta
  • 12. Kati  |  august 7, 2007, 4:25 e.l.

    marta,
    kui tibi ja isane tõepoolest ise rahul on, siis olgu.
    nõme on, kui sellest tibist ja isasest tehakse mall, mida kõik peaksid iseenesestmõistetavalt järgima.

    eriti nõnme, kui sellest et mõni on tibi ja mõni on jäär, hakatakse tuletama, kui palju kellelegi on vaja palka maksta. krt, isegi sellele tibile võiks töö järgi maksta, või mis?

    muidu ma isiklikult siiski eeldan, et mult vähemalt küsitakse, kuidas selle arvega jääb,mitte ei hakata mu eest kohe maksma. ma tõesti tunnen end selle peale kohutavalt ebamugavalt.

    priitp,
    seda et sõpradele välja tegemine on teine asi, ma ütlesin ka juba. :-). seal on nii ehk naa võimalus endal järgmisena välja teha, ei jää sihukest vastikut võlgu olemise mekki suhu.

    Vasta
  • 13. Kati  |  august 7, 2007, 4:34 e.l.

    luize,
    me ei räägiks välja tegemisest kui keegi poleks nende põhiasjadega juba tegelenud. ja need olid ikkagi need pahad f-tähega tädid suuresti. 🙂

    ega muidu sest välja tegemisest ei peaks rääkimagi eriti, iseenesest igaühe oma asi siiski. kui ainult ei tuldaks täpselt selliste argumentidega, et kui mõnele tibile meeldib, et talle pidevalt kingi ja kohvi välja tehakse, siis see tähendab, et naine (üldiselt, milline iganes) ikkagi ongi igas mõttes mitte just päris inimene.

    aga kokteilidega oli see rahvatarkus küll kuidagi selline, et pärast teist algab seltskondlik sumin ja pärast kolmandat tuleb koju minna. seal teise ja kolmanda vahepeal ehk ei õnnestu väga põhimõttelagedaks muutuda 🙂

    Vasta
  • 14. luize  |  august 7, 2007, 4:50 e.l.

    Viimase lõigu osas:
    Kati, Kati, kes nüüd naiivne on 🙂

    Vasta
  • 15. Nirti  |  august 7, 2007, 8:54 e.l.

    Minul oli kunagi arusaam, et selle väljategemise vastu sõdivad netis enamasti need naised, kellele eriti ei kiputa välja tegema… Põhjuseid võib selleks olla mitu – naine on kas kole kui öö, piisavalt rikas, et mehed (ega ka naiste sõbrannad) ei näe selleks vajadust või on naine nii käremeelne, et keegi ei julgegi pakkuda välja, et “Kuule, sa näed väsinud välja, läheks õige ühele dringile, my treat?…”

    Minu puhul on sagedane teiste kulul elamine põhjustatud kahest asjast – esiteks ma olen nahhaalne ja eeldan, et kui tööl käiv meesterahvas kutsub oma keskkoolitüdrukust sõbranje lõunale, siis ta ei eelda, et see vaesurist keskkooliõpilane ise oma kolmekohalise arve kinni plekiks. Isegi kui eeldaks, ei oleks mul selle jaoks lihtsalt raha. Mingil põhjusel aga inimesed tahavad minuga väljas söömas käia ja seega ma siis söön ja joon nende kulul. Umbes nagu kurtisaan – hüved mu seltskonna eest.

    Teine põhjus on see, et kui mul oleks raha, siis ma teeks ise oma vaesematele sõpradele vms lõuna välja. Ja selle teadmise valguses ei tekita ma ise väljategemisest mitte mingisugust probleemi.

    Ma ei leia, et väljategemise vastu ristisõdimine ja demonstratiivselt keeldumine nüüd oleks midagi, mida vaja oleks teha. See suhtumine õhkub minust ilmselt välja ja seega mulle pakutaksegi, et “No mis mõttes “Ei ole raha.”?! Mina ju maksan loomulikult!” ja mina ei solvu. Ja inimene on väga rõõmus, et saab mulle heateo teha.

    Kui ma läheks kellegagi välja sööma ja pakuks, et kuule, ma teen sulle välja – ja see inimene keelduks, siis ma oleksin haavunud ja solvunud, stiilis “Oli tal siis nüüd vaja seda teha?”

    Vasta
  • 16. mr.Costello  |  august 7, 2007, 11:19 e.l.

    Kusjuures mina ei ole Martaga nõus. Põhjendus, et nad on ju ise rahul, ei päde alati. Ma tahtsin alguses siia võrdlevaks näiteks tuua üht “konkubiinide” teemalist näidet, aga vaat ei too, toon hoopis sellise:

    Ma mõtlen, et istuvad seal samas kohvikus veel kaks meest. Neist üks palub teisel endale kuuli pähe lasta, sest tal on [insert your favourite] põhjusel elust villand. Teine arvab, et see on jube lahe, kougib taskust revolvri ja täidab esimese soovi, mida too silmagi pilgutamata sündida laseb. Mõlemad on ilmselgelt oma tegevusega rahul. Ja lisaks nüüd siia pildile eelmisest stseenist tuttavad isase, tibi, feministi, šovinisti ning just kohvikuuksest sisse astunud politseiniku, kes võidu karjuma pistavad, et “appi, ta tappis inimese!”, “võtke mõrvar kinni!”, “käed üles, pange relv maha, olete arreteeritud!” – siis mind häiriksid ainult need viimased tegelased… Ülim liberalism ikka eelkõige! Igaüks iseenda eest! Nad ju mõlemad ise tahtsid seda!

    Retooriline (vähemalt minu jaoks – ma nagunii ei viitsi vastuseid lugeda) küsimus: kuidas tundub?

    Vasta
  • 17. Kati  |  august 7, 2007, 3:43 p.l.

    costello,
    peaaegu sihuke kaasus on pmst ju olnud. see saksamaa inimsöömislugu, kus söödav ise tahtis, et teda söödaks. siiani ei suuda nad vist päriselt otsustada, kas ja kuids sööjat peaks karistama.

    nirti,
    mul on paar sõpra, kellega me kingimegi üksteisele lõunasööke. vastastikku, ja kõik on ok.

    aga üldiselt ma eeldan, et kui ma kellegagi välja lähen, siis ma tahan tema seltsis olla, seega minu seltskonda ei pea ostma.

    teisest küljest, ega ma ei ole ka kauakaua keskkoolitüdruk olnud 🙂

    Vasta
  • 18. triangel  |  august 7, 2007, 4:35 p.l.

    See Kati lause “üldiselt ma eeldan, et kui ma kellegagi välja lähen, siis ma tahan tema seltsis olla, seega minu seltskonda ei pea ostma” on parim, mida ma üle hulga aja lugenud olen.

    Vasta
  • 19. marta  |  august 7, 2007, 6:33 p.l.

    Costello, sisuliselt me minu meelest räägime isikuvabadustest… teatud piirist alates on need piiratud, meie riigis siis seadusega… enesetapule kaasaaitamine on meie riigis sanktsioneeritud tegu ja ma leian, et see on põhjendatud… st ma olen nõus, et põhjendus, et nad ise on rahul, ei päde alati… küsimus on piirides – kust maalt alates sobib teisele inimesele tema käitumise suhtes ettekirjutusi teha…

    “hüved mu seltskonna eest” – enda müümist (teostatav väga mitmel erineval moel) tavatsetakse nüüdsel ajal nimetada prostitutsiooniks…

    näljaste aitamist aga heategevuseks…

    Vasta
  • 20. otsija  |  august 7, 2007, 9:53 p.l.

    Ma pean tunnistama, et ainus, mis minus vahel ebamugavustundena on välgatanud, kui mees mulle välja käristama asub, on küsimus mu sees: äkki ta eeldab, et ma olen kohustatud vastutasuks andma midagi rohkemat kui ainult seltskondlikku vestlust söögi nautimise kõrvale?

    Vasta
  • 21. Nirti  |  august 8, 2007, 3:20 e.l.

    Kes nimetab teisi põhjuseta prostituutideks, kes mitte – eks see näita kodust lastetuba (või -küüni). O_o

    Prostituut müüb seksi, keegi ei ole seksi müümisest rääkinud & kena oleks selleteemalised fantaasiad endale hoida või kodus teki all “musiga” arutada, avalikult esitades neednäitavad ainult sisemist küündimatust või kasimatust.

    Mr. Costello toodud näide on nii absurdne, et ma ei oska isegi seletada, mis otsast need on kaks erinevat asja. See meenutab mulle seda, et kohtuvad kaks meest, üks räägib, et “Kuule, käisin Indias, nägin elevante!” ja teine siis palub seletada, et milline see elevant välja näeb (oletame, et tegu on miskise 15. sajandiga) ja esimene siis ütleb: “Noh, sa ju tead milline kausike mulgiputru välja näeb, eks…?” ja siis jutt tüürib selle poole, et elevant ei ole nagu kausike mulgiputru.

    Imelik ongi, et ega teie (Kati & marta) ei saa ju otsest kahju sellest, kui kaks inimest istuvad restoranis ja üks maksab mõlema eest. Keegi ei tule seda raha teie rahakottidest välja kiskuma ja keegi ei võta teie eest leivatükikest sellega ära.

    Kas miskine kade meel või sisemine kihvatus, et “Olen mina siin, põhimõtteid pungil täis, (ei ole mingisugune rõve prostituut, eksole) ja maksan, hambad ristis, ise kõik oma arved. Aga näe – tema istub, sööb ja joob ning naeratab ise pealekauba, mees ka naeratab ja taevas ei kukugi alla?!”

    Ja minu algse postituse mõte oli sisuliselt selles, et naised, ärge vinguge, et saate vähem palka – kasutage oma naiselikku kavalust ja saage see rahavahe meessoolt tagasi & laske neil endid veel suurte tugevate hoolitsejatena tunda, saate nende psühholoogiarveid vähendada ja üldist õnne maailmas tõsta. 😉

    Ah, emantsipatsioon-emantsipatsioon, sa oled loonud koletised.

    Vasta
  • 22. otsija  |  august 8, 2007, 6:54 e.l.

    Vaatasin ettepoole ja ei märganud, et keegi oleks kuskil siin kedagi prostituudiks nimetanud. Kas su seksimüümisejutt tuli minu viimase kommentaari peale? Sry, aga siis oled küll ainult ise see küündimatu või kasimatu, kellel mõte esimese asjana seksi peale keerab. Ja takkapihta veel prostitutsioon ka.
    Mina ei tulnud selle pealegi.

    Vasta
  • 23. Ramloff  |  august 8, 2007, 7:04 e.l.

    Hea meelega tooks siia lingi ühest foorumist, kus needsamad mehed, kes väidetavalt hea meelega ja vabatahtlikult välja teevad, kaeblevad, et “kõik naised on müüdavad” ja “nad tahavad enda eest nii ränka raha, et ainult kõige rikkamad mehed suudavad seda endale lubada” jne. üsna inetul toonil.

    Minu meelest on sellised repliigid ja ikka ja jälle foorumites kõlavad laused “kõik naised on litsid” selle väljategemise varjukülg.

    Vasta
  • 24. Kati  |  august 8, 2007, 7:43 e.l.

    nirti,
    muidugi mina ei saa kahju.

    aga jutt algas ju ikkagi sinu enda väitest, et miks naised tahavad võrdset palka, kui nad tahavad, suisa nõuavad samas ka meestelt välja tegemist. selle peale ma siis ütlesingi, et palka tahan, aga väljategemist ei nõua, vaid jälestan. niisiis ma arvan, et kuna ma topeltstandardeid ei rakenda, on mul täieline õigus puhta südanmetunnistusega seda palka nõuda. 🙂

    see on mu point, mitte see, kas keegi sulle välja teeb ja kuidas see sulle meeldib, eksole. 🙂

    aga see jutt, et kasutage naiselikku kavalust jms, vabandage, miks? miks peab kavaldama, susima, ümber nurga asju ajama? andke andeks, mulle meeldivad sirged, selged ja otsekohesed suhted.

    Vasta
  • 25. Lee  |  august 9, 2007, 8:42 e.l.

    Jah, ja Nirti, kullake, selle kavaldamise heroiseerimisega sa hoiadki üleval väga inetut ja sageli ka vale arvamust naissoo kohta.

    Vasta
  • 26. teateid tegelikkusest  |  august 9, 2007, 10:32 e.l.

    Ühe koosoleku 1 päevakorrapunkt: palkame tähtajalise töövõtulepinguga uue …nõustaja.

    a :eelmine oli ikka täiesti sobimatu
    b: jah, mingi esoteerik … ise veel kõrgharitud!
    a:ERAülikoolitatud, muide siiski.
    c :meesterahvast oleks ikka oodanud teaduslikku lähenemist, aga see ajas mingit udu nagu mõni tädi
    a: kui võtakski nyyd ‘tädi’, neid on ju tööturul hulgi ja tuleb odavam
    c: miks odavam?
    a: naisterahvale sa ei pea ju maksma 150 tunnist
    *
    Eelnev arutelu oli protokolliväline. Protokoll kajastas:
    Võtta tööle ..kvalifitseeritud nõustaja tunnitasuga mitte üle 90 EEK
    JOKK ! ei mingit ebavõrdsust 😉

    Vasta
  • 27. Vari  |  august 9, 2007, 12:13 p.l.

    eheee, uuring !

    Eestlaste säästmist pärsivad külmik, kõrgharidus ja naisperekonnapea (3)
    09.08.2007 14:33

    Vasta
  • 28. Kati  |  august 9, 2007, 2:11 p.l.

    et sellised teated siis ongi meil tegelikkusest. nojah. ja me räägime, et kõik on OK.

    ekstandole…

    Vasta
  • 29. Nirti  |  august 11, 2007, 2:44 p.l.

    “hüved mu seltskonna eest” – enda müümist (teostatav väga mitmel erineval moel) tavatsetakse nüüdsel ajal nimetada prostitutsiooniks…

    Prostituut on suhteliselt tihedas seoses seksiga – olles konkreetselt seksi müüv naine -, ma ei leia, et ma nüüd üle pingutanud oleksin. Võibolla pidas va. Marta silmas kurtisaane, aga see pole enam minu süü, et ta end korralikult väljendada ei oska.

    N.

    Vasta
  • 30. otsija  |  august 11, 2007, 3:32 p.l.

    Hüved seltskonna eest võivad olla ka muud kui seksuaalsed.
    Ma muidugi ei tea, mida rääkis Marta, sry. Mina ei pidanud nii kitsast ampluaad silmas.

    Vasta
  • 31. Nirti  |  august 12, 2007, 12:56 p.l.

    Ma ju räägingi, et hüved võivad olla ka muud, kui seksuaalsed!

    >>> ““hüved mu seltskonna eest” – enda müümist (teostatav väga mitmel erineval moel) tavatsetakse nüüdsel ajal nimetada prostitutsiooniks… ” <<< <– Selle kirjutas Marta. Et kui ma oma seltskonna eest hüvesid saan, siis ma olen prostituut.

    Tra, lugege ikka ka, mida kirjutatakse.

    Vasta
  • 32. notsu  |  august 12, 2007, 5:38 p.l.

    Minu ringkonnas kutsutakse seda, kui need, kellel raha/toiduaineid juhtub olema, teistele välja teevad või süüa annavad, toidukommunismiks ja see ei ole üldse soospetsiifiline. Ja keegi ei pea seda millegi ostmiseks. Tundub, et pigem tahavad kõik välja tegevad asjaosalised lihtsalt elada maailmas, kus üksteisele süüa antakse, ja selle maailma lähemale toomiseks on parim võimalus ise söögipakkumisega ots lahti teha. Ma ei saa üldse aru, mis feminism siia puutub.
    Ja koloriidi mõttes meenutan üht meest ühest lõunapoolsemast riigist, kes oli küll sunnitud leppima, et lõunakulud katan mina, sest tal oli raha otsas, aga fassaadi säilitamiseks pidin ma raha laua all tema kätte andma, sest kuidas saaks tema kui mees selle häbi üle elada, et naine maksab.

    Muide, arvestades, et väga suurt osa Eesti lapsi kasvatavad üksikemad, kes ei saa lapse isalt erilist abi (juhul, kui mees saab ümbrikupalka, ei ole isegi kohtust abi, rääkimata neist juhtudest, kus ei taheta kohtusse minna), on natuke imelik rääkida meeste suurematest rahalistest kohustustest.

    Vasta
  • 33. poleoluline  |  oktoober 15, 2007, 1:28 e.l.

    Vabandust, et vana teema üles soojendan

    tsitaadi algus …
    Lühidalt, see et sul on tissid ja emakas, ei tähenda üldse midagi muud kui lihtsalt seda, et need sul on. Sellest ei sõltu sinu võimekus, huvid, karjäär ega muu ühiskondlik toimetamine.
    … tsitaadi lõpp

    Ma olen siiani arvanud, et kui naise teadlikust ja aktiivsest elueast mingid aastad kuluvad laste imetamise, potitamise ja muu emmetamise peale siis naisel ei ole päris võimalik mehega võrdsetel alustel karjääri teha või muidu ühiskonnas toimetada.
    Ma olen arvanud, et see on loomulik, et naine on nõrgem ja teda tuleb aidata.

    Kas nüüd tuleb välja, et ma olen eksituse sees olnud?

    Uitmõttena lisaksin siia ka selle, et olen alati arvanud, et töötaja on tööandjast nõrgemas positsioonis samasugustel loomulikel põhjustel nii nagu naine on võrreldes mehega nõrgemas positsioonis.

    Kui nüüd ilmneb, et loomulikud põhjused tänapäeval naiste puhul ei loe ja nad on meestega võrdselt konkurensivõimelised äkki on siis töötaja ja tööandja samuti võrdselt konkurentsivõimelised.

    Või kuidas selle asjaga ikka tänapäeval siis on?

    Parimat

    Vasta
  • 34. Kati  |  oktoober 15, 2007, 7:46 e.l.

    poleoluline,
    aitäh küsimast. püüan vastata eraldi sissekandega kui natukene aega saan. õhtul seega loodetavasti.

    Vasta
  • […] October 17, 2007 Lühidalt, see et sul on tissid ja emakas, ei tähenda üldse midagi muud kui lihtsalt seda, et need sul on. Sellest ei sõltu sinu võimekus, huvid, karjäär ega muu ühiskondlik toimetamine.Kirjutasin mina siin. […]

    Vasta
  • 36. Mina kui beeta-emane, vist « Väikese nõia teemaja  |  oktoober 29, 2007, 1:01 p.l.

    […] On juba kunagi juttu siin.   […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

august 2007
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

%d bloggers like this: