Mina olengi kole feminist. Palka tahan. Väljategemist jälestan.

Niisiis, mina olengi üks neid koledaid kolle, kes ennast feministiks kutsub. Aga, et mõiste „feminism“ on veniv kui kummipael ja kirju kui külakoer, siis tehkem kohe alguses selgeks, mis sealt on minu jaoks oluline.

Esiteks, et tuleb teha vahet bioloogilisel sool ja soorollil kui sotsiaalsel konstruktsioonil. Ehk siis „mehelikkus“ ja „naiselikkus“ on lihtsalt ühiskondlikud kokkulepped või müüdid või eelarvamused, millel ei ole tegelikult mingit pistmist sellega, milline on kellegi bioloogiline sugu. Lühidalt, see et sul on tissid ja emakas, ei tähenda üldse midagi muud kui lihtsalt seda, et need sul on. Sellest ei sõltu sinu võimekus, huvid, karjäär ega muu ühiskondlik toimetamine.

Teiseks, inimesi peab, sõltumata soost, kohtlema võrdselt nii kodanike kui töötajatena.

Ja nüüd arvake kolm korda, kas ma vaidlen praegu Nirtiga? Õige vastus on: „Mõistagi.“

Nirti: „Kui sa eeldad, et mees sulle igal õhtul baaris kokteile välja teeb ja asju kingib ja sinu eest maksab teatripiletid ja kinopiletid, siis ei maksa kräunuda, et mees sust 2000 eeku rohkem palka saab samal ametikohal – ta on mees, tal on rohkem rahalisi kohustusi ja ta vajab seda raha rohkem, kui sina. Ja kui sa nõuad, et palgad oleksid võrdsed, siis hakka ka ise enda eest maksma, sa ahne tõuk.“

Kõigepealt, palka makstakse ikka töötajale selle töö eest, mida ta teeb, mitte selle eest, kas kellegi arvates on tal rohkem või vähem raha vaja.

Teiseks, ma ei eelda, et mulle välja tehakse. Ma jälestan mehi, kel on väljategemiskompleks. Neid nõmedaid isatsevaid jobukakke, kes isegi ei küsi, kas teeme arve pooleks, vaid võtavad oma täistopitud rahakoti välja ja kukuvad su eest maksma nagu oleksid sa lits või alaealine. Vabandage, kumbagi ma ei ole. Ja kui ma kord tulen kõrtsi, kinno, kontserdile, siis mul eeldatavalt on selleks ka raha.

See ei tähenda, et mu sõbrad, sõltumata soost, ei võiks mulle vahel õlleringi välja teha. See on teine lugu ja selle ma teen neile järgmise ringiga tagasi.

See ei tähenda, et mulle ei meeldiks, kui mu eest hoolitsetakse. Meeldib küll. Aga hoolistus on midagi hoopis muud, kui rahakotiga vastu silmi lajatamine. See on pigem tass teed väsimusega, soe kampsun külmaga, pikk pai iga ilmaga jms.

Nirti: „Ja muide, kui sa oled nii taff mutt, et ei nõua endale väljategemist ja saad kõigega ise hakkama, siis on suur tõenäosus, et sa oled piisavalt taff mutt, et endale ka võrdne palk välja nõuda ja tõenäoliselt sa leiad, et see ebavõrdsete palkade teema on mingi nannipunnide ja tibide pläma.„

Mulle tundub, et mina konkreetselt ei saa tõesti tillukese palganumbri üle nutta. Aga mind ajab urisema ja maad kraapima see tüüpiline eestlase suhtumine, et oluline on ainult, mida mina ja mu sõbrad tahame ja saame, ülejäänud kerigu kuradile.

Muide, kord teatas üks tädi: „Aga mina ei tahagi ju kostüüm seljas riigikogus kõnesid pidada. No miks siis see feministide kisa.“ Siis ma küll mõtlesin, et ups!, mina ka ei taha igasugu töid teha, näiteks müüjaks või trammijuhiks või lasteaiakasvatajaks ei taha kohe üldse saada. * Kas keelaks siis ehk naistele (või inimestele üldse?) need ametid ära, sest kui minu järgi vaadata, pole neid ju vaja?

Ma siiski arvan, et inimestel, peale minu on ka eluõigus, isegi kui nad tahavad minust erinevaid asju. Ja veel tikun ma uskuma, et mõni asi, seal hulgas ka võrdne kohtlemine, on põhimõtteküsimus, mille eest tuleb seista sõltumata sellest, kuidas parasjagu mind ennast koheldakse. Jajah, ma saan aru küll, et on väga kole, kui sul on veel kolmekümneneljandal eluaastal mõned põhimõtted, aga andestage, palun, siinkohal mu infantiilsus. (:

Sellest, et naised võiks vabalt sõjaväkke saata, olen ma kord juba kirjutanud.

 

Et riiki võiks meil natuke rohkem olla, olen mitut puhku öelnud. Makse, muide, maksan korralikult ja trammis ostan pileti, miska arvan, et väga halb kodanik ma just pole. Vähemalt mitte halvem kui nii mõnedki meeskodanikud.

Ja üldse, naine (siinkohal nii üldiselt, mitte Nirti isiklikult, eks ole), kui sa ütled, et feminism on päh! ja nõme ja võrdseid õigusi pole vaja, siis ära mine valima, ära mine tööle, ära unistagi oma varast, abiellu süütult, kõige parem, mehega, kelle vanemad sulle valivad, ära mõtlegi rasestumisvastastest vahenditest. Ahjaa, ja ära unista isegi mitte autojuhtimisest või süütukesest sporditegemisest, rääkimata sellest, et sa võiksid olla kas või arst või õpetaja. Teadlasest ja poliitikust me ei räägi nii kui nii.

 

Ah, mis ikka, eks üks jõulujutlus sai ju ka kord peetud sel teemal.

Nüüd olen ma igatahes virisenud küll. Mis muud kui tõstan siis jala üle põlve ja ei liiguta lillegi, sest, ausaltöelda, on mul praegu ju puhkus. (:
_____

* Tõele au andes, ega minagi sinna riigikokku taha.